Novembris saab
USA omale uue presidendi. Kes see olema saab, on veel aga ebaselge, kuid ebaselgus ei ole turgudele hea.
Lisaks on presidendid oma teise ametiaja viimasel aastal paljuski ettearvamatumad kui varasematel aastatel, mis samuti lisab ebakindlust.
Lootust on, et see aasta ei lõppe pooltki nii halvasti kui minevikus, kuid see sõltub sellest, kes investorite arvates võidab valimised.
Kui aktsiad tõusevad ajavahemikus 31.juuli ja 31. oktoober, siis on inimesed seda meelt, et võidab võimulolev partei. Kui aktsiad aga kukuvad, siis arvatakse, et valitsemise võtab üle uus partei. Taaskord on see seotud ebakindlusega.
Erinevad sektorid võivad samuti valimiste-eelsel perioodil kogeda tõuse ja langusi. Kui kandidaadid on valitud ning parteide platvormid avalikustatud, on investoritel parem ülevaade sellest, millised tööstusharud võivad kasu lõigata ning millised kannatada, sõltuvalt sellest, kes ostub valituks.
Presidendivalimiste tsükli teooriast lähtuvalt tuleb 2016. aasta kehvavõitu. Hirschi sõnul annavad sellel aastal lisaks tooni veel teised probleeemid nagu nafta ja globaalne majanduskasv ning investorid peaksid tema sõnul jääma ettevaatlikuks.